Liisingupakkujad jäävad löögi alla

„Eesmärk on, et mitte-pankadest krediidiandjate ja -vahendajate arv turul väheneks,“ ütles riigikogu rahanduskomisjoni esindaja Rannar Vassiljev eelnõud kommenteerides.

Esialgu ei osanud Vassiljev öelda, kui paljusid ettevõtteid järgmisel nädalal vastuvõetav seadusemuudatus puudutab, kuna siiani ei ole väikseid krediidifirmasid registreeritud. Pärast rahandusministeeriumiga konsulteerimist täpsustas ta, et seadusemuudatus puudutab ligikaudu 200 ettevõtet, kellest sadakond on kiirlaenufirmad. „Nad tegutsevad lihtsalt nagu äriühingud ja ma arvan, et ei pruugi olla täpset numbrit,“ nentis Vassiljev.

Seda, kui palju seadusemuudatus tegevusloataotlusi toob, ei osanud ta samuti ennustada. Vassiljevi sõnul pole täpselt teada, milline korrektuur turul toimub, ent eesmärk on, et mitte-pankadest krediidiandjate ja -vahendajate arv turul väheneks.

Finantsinspektsiooni hinnangul võib krediiti väljastavate ettevõtete hulk ulatuda 150 ettevõtteni. Inspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm märkis, et tegevusluba taotleb pärast seadusemuudatust sellest arvust tõenäoliselt märksa vähem firmasid.

Eesti Liisinguühingute Liidu tegevdirektor Reet Hääl märkis, et seadusemuudatuse eesmärk oli ohjeldada kiirlaenufirmasid, ent selle ohjeldamise käigus on teisedki huviorbiiti jäänud. „Praktiliselt on selgunud, et niigi turul korrektselt käitunud ettevõtted ja niigi järelevalvatud ettevõtted jäid kahvlisse. Tegelikult oleme suurt tööd teinud, et fookus jääks kiirlaenufirmadele, sest igasugune lisatöö ja aruandlus teeb tarbija jaoks teenuse kallimaks,“ nentis Hääl.

 

Järelmaks läheb kallimaks

Finantsinspektsiooni järelevalve ja litsentsi taotlemise kulud katavad järelevalvatavad ettevõtted ise, samuti nagu see pankade puhul toimib. Kui suureks see kulu kujuneb, ei oska asjaosalised praegu veel hinnata. Ettevõtetele lisanduvad veel ka omakapitali nõue ja kvalitatiivsed nõuded, millele kõik turuosalised ei pruugi vastata. „Et päris igaüks ei saaks kauboikapitalismi harrastada,“ selgitas Vassiljev.

Tema hinnangul stabiilselt järelmaksu andmisega tegelevatel firmadel nõuete täitmisega probleeme olla ei tohiks ja palju täiendavat koormust ei teki. Järelmaksu hinda võib aga tõsta tegevusloa tasu, mis hakkab mõju avaldama just väikestele ettevõtetele. Suuremad firmad, kellel on rohkem kliente, saavad tegevusloa tasu jagada enamate klientide vahel ning nõnda tasu madalamal hoida.

Ka Hääl nentis, et järelmaks võib mingil määral kallineda, sest litsentsikulud ja finantsinspektsiooni kulud tuleb firmadel kinni maksta.

Finantsinspektsioon arvestab, et järelevalvatavate arv kasvab märkimisväärselt. Samuti nentis Nõmm, et krediidiandjate ja -vahendajate jaoks on inspektsiooni lähenemine kindlasti mõneti uudne. „Tegevusloa taotlejana ja hiljem ka järelevalve subjektina peab ettevõte näitama seda, et ta on võimeline oma sisemiste lahendite ja kontrollidega täitma kliendi ees seadusest tulenevaid kohustusi. Rikkumine ei tähenda ettevõttele ainult võimalikku kohtuvaidlust, vaid ka võimalikku mittevastavust finantsinspektsiooni väljastatud tegevusloa tingimustele,“ selgitas Nõmm. Ta rõhutas, et järelevalveasutusena ei oma inspektsioon kohtumõistja pädevust tarbija ja krediidiandja vahelistes vaidlustes, selline pädevus on kohtul ja ka teatud piirides tarbijakaitseametil.

Nõmme sõnul tuleb järelemaksu puhul arvestada, et oluline osa kaupmeestest kasutab selliseid järelmaksuvõimalusi, kus ta ise ei pruugi olla kohustatud tegevusluba taotlema.

Tele2 mures ei ole

Tele2 kommunikatsioonijuht Hans Saarvelt ütles, et nemad muret ei tunne, kuna klassikalist järelmaksu nad ei paku. Saarvelt rääkis, et Tele2 ei paku krediiditooteid ega sõlmi krediidilepinguid, kuna ei ole kunagi võtnud ega võta ka praegu osamaksetega seadme eest tasumisel intressi. "Võimaldame lihtsalt kliendil seadme eest osade kaupa maksta ja seejuures on hind tihtipeale isegi soodsam kui seadme kohe täies ulatuses väljaostmisel," selgitas Saarvelt.

Seaduseelnõu on ülereguleeriv

Elioni kaubamärki kasutava Eesti Telekomi juriidikaüksuse direktori Kristiina Maasiku sõnul on seaduseelnõu tehtud kiirustades ning järelmaksu pakkuvate firmade koha pealt on tema hinnangul tegemist riigi läbimõtlematu ülereguleerimisega.Maasik nentis, et üldises plaanis paneb riik plaanitava seadusemuudatusega ettevõtjate õlule täiendava koormise.

Kiirlaenukontorite ohjeldamiseks loodud seaduseelnõu, mille tingimused on Maasiku hinnangul põhjendatud, ei ole seda aga sugugi teleri, arvuti või IT-kaupade järelmaksuga soetamise puhul.„Üldise tendentsina piirab seadus ilmselt laenuandjate ja järelmaksu pakkujate hulka määral, mis toob omakorda kaasa konkurentsi vähenemise, ja ei saa välistada, et see võib viia teatavate finantsteenuste hindade tõusmiseni,“ nentis Maasik.Praegu eeldab Eesti Telekom, et klientidele ei too riigi samm kaasa olulisi muudatusi.

Telekom plaanib järelmaksu pakkumist jätkata ning on valmis tegema töökorralduslikke muudatusi, mis on vajalikud tegevusloa hankimiseks.

Maasik nentis, et ilmselt hakkab muist järelemaksu pakkujaid tegema senisest tihedamat koostööd pankadega.

KOMMENTAAR

Liisingut pakkuva Cofi ASi juhatuse esimees Jan Andresoo:

Arvestades lokkavad kirevust finantsteenuste turul, on seadusemuudatus asi, mis peaks looma selgema pildi. Meie toetame seda. 

Ma arvan, et see toob meie jaoks kaasa vajaduse litsents taotleda. Me saame tõestada, et meie inimestel on vajalik kompetents, piisav haridustase, ärialane reputatsioon ja meil on võime pakkuda kvaliteetset finantsteenust ja olla vastutustundlik teenusepakkuja.

Seadusemuudatus meil järelmaksu hinda ei tõsta. Järelmaksuturul on väga vähe pakkujaid, kes on end turul tänaseks juba tõestanud.

Tahan seista kaupmeeste eest, kelle suhtes on seaduseelnõus tunda ülereguleeritust. Kaupmehed peavad hakkama litsentsi taotlema, kui pakuvad mitut järelmaksuteenust. Seda ei peaks tegema. Kui kaupmees ei saa pakkuda mitut teenusepakkujat, siis see tapab konkurentsi ja loob olukorra, kus klient kaotab. See oleks terve vaatenurk, kui kliendile jääks valik alles. Valik on alati kliendile hea.